Puisi suurtalu (208,5 ha) ostis 1865. aastal kohalik mees Karl Unt 6425 rubla ja 66 kopika eest. Kui 1905 suri vana Karli käest talu pärinud poeg Hans, otsustasid pärijad, et uueks peremeheks saab Hansu vend Karl. Esimese talumehena Eestis lasi Karl projekteerida oma maja arhitektil. Uue maja ehituskavandi tegi vahetult enne I MS 1913. aastal Karl Burmani ja Artur Perna arhitektibüroo.

Talumaja kohta väga suure, nelja korstnaga juugendliku puumaja põhikorruse pindala oli projekti järgi 300m2, peale selle lahtine avar veranda (25m2) ning lisaks 70-80 m2 mansardkorrusel ehk kokku oli kasulikku pinda umbes 400m2. Eluruumid olid projekti järgi 3,35 m kõrged. Alumisel korrusel oli avar ühine köök talurahvale ja pererahvale, suur söögi- ja eluruumina kasutatav peretuba ning erlaid magamistoad poistele ja tüdrukutele.

Peremehe poolel olid veel kabinet ehk töötuba, võõrastetuba ehk saal, söögituba, kaks magamistuba, vannituba, kaks väljakäiku, kolm sahvrit ning lahtine rõdu ehk veranda. Mansardkorrusel old kolm magamistuba, käimla ja palkon. Ehkki majja olid projekteeritud nii vannituba kui ka kolm WC-d, ei olnud 1939. aastal talus veel veevärki.

Pererahvas küüditati 1941, taluhooneid kasutas hiljem kohalik majand tööliste majutamiseks. Tänaseks on häärber hävinenud.