Pool Albi talu osteti Uue-Kariste (Halliste kihelkond) mõisnikult Märt Wiera poolt aastal 1865 ja teise poole 1870. Talul oli 104,5 ha maad ja maksis see tollal 2651 rubla ja 66 kopikat. 1890ndate algul võttis talu üle poeg Peeter, kes ehitas talule häärberi. Hoone üldpind on kokku 216,60 m2.

Suuruse tõttu oli uuel majal nii korstnaid kui sissepääse kaks: peamisest ehk “puhtast esikust” sai peremehe eluruumidesse, maja otsmisest sissepääsust ehk igapäevasest majanduskäigust pääses kööki ja talutööliste ruumidesse. Peremeeste osa oli esinduslik, peene mööbliga ja pidulik. Saalis oli juugendlik sisekujundus, seina- ja laemaalingud, kahhelahi. Teenijate osa oli lihtne, isetehtud mööbliga ja asjalik.

1934.a. pärandas Peeter talu pojale Märt Viirale, kes oli tunnustatud arst. Mõlemad surid aga II MS ajal. Teenijatüdruk L. Vakermann jõudis vajalikud paberid nii kaugele ajada, et uuel Eesti ajal arvati just tema Albi õigusjärgseks pärijaks. Nii sai teenijatüdrukust perenaine. Nõukogude ajal oli ta oma perega sunnitud elama talus üürilisena, vahepeal jagama maja võõra töölisperega. Tänasel päeval on häärber alles ja eraomandis.